Load site modules...
lade...
random avatar

diana - Network

Posts Subscribe

Valmistan Naiskodukaitse koolituslaagriks AI teemalist ettekannet ette ning praegu just lasin joonistada Midjourneyl foto, kus Alan Turing...

https://est.social/@diana/110657...

Valmistan Naiskodukaitse koolituslaagriks AI teemalist ettekannet ette ning praegu just lasin joonistada Midjourneyl foto, kus Alan Turing töötab Enigma masinaga. Jäin mõtlema, et kas Turing suutis ette kujutada, et vähem kui 100 aasta pärast on sellised asjad võimalikud... Ja sealt edasi liikus mõte sellele, et kui ta ei oleks 41 aastaselt enesetappu teinud, vaid oleks elanud 82 aastaseks näiteks - kui palju see oleks tehnoloogia arengut mõjutanud?

4.7.2023 20:07Valmistan Naiskodukaitse koolituslaagriks AI teemalist ettekannet ette ning praegu just lasin joonistada Midjourneyl foto, kus Alan Turing...
https://est.social/@diana/110657...

https://est.social/@diana/110632...

30.6.2023 08:32
https://est.social/@diana/110632...

Väga hästi argumenteeritud selgitus usu ja abieluvõrdsuse teemadel...- Eesti põhiseaduse §40 sätestab lapidaarselt, et „riigikirikut...

https://est.social/@diana/110548...

Väga hästi argumenteeritud selgitus usu ja abieluvõrdsuse teemadel...

- Eesti põhiseaduse §40 sätestab lapidaarselt, et „riigikirikut ei ole“. See ei tähenda mitte ainult seda, et EELK ei ole teiste usuorganisatsioonidega võrreldes eelisseisundis, vaid et Eestis on riik ja kirik põhimõtteliselt lahutatud.

- Taasiseseisvunud ja üldiselt usuleiges Eestis ei ole riigikiriku küsimus kuigi aktuaalne olnud, kui välja arvata debatt, mis järgnes Kersti Kaljulaidi otsusele mitte osaleda presidendiametisse vannutamisele järgnenud usutalitusel. Presidendi otsus, mis viis endast välja mitmeid kristlikke parteilasi ja demonstreeris Mart Helme sõnutsi „Nõukogude Liidule omast võitlevat ateismi“, näitas tegelikult, et ta sai oma eelkäijatest paremini aru põhiseaduse §40 mõttest.

- Euroopa sekulaarse riigi vaatepunktist on abielu näol tegu riigi seadustega reguleeritud ühinguga, millel puudub sakraalne mõõde, nii et riikliku abielu legitiimsust piibli põhjal kahtluse alla panna on sama ekslik kui nõuda polügaamse abielu riiklikku tunnustamist koraani alusel.

- Kahtlemata võib sellega kaasneda, et kristlik abielu on kitsamalt defineeritud kui riiklik abielu, aga juhin tähelepanu, et lahknemine toimus juba väga ammu, nimelt hetkel, kui riik hakkas paari panema mittekristlasi.

epl.delfi.ee/artikkel/12020305

15.6.2023 13:45Väga hästi argumenteeritud selgitus usu ja abieluvõrdsuse teemadel...- Eesti põhiseaduse §40 sätestab lapidaarselt, et „riigikirikut...
https://est.social/@diana/110548...

Ma ausalt öeldes rahuajal sporti väga ei jälgi. Saan küll aru loogikast, et miks sportlasi on ühiskonna jaoks vaja, kuid endal puudub...

https://est.social/@diana/110406...

Ma ausalt öeldes rahuajal sporti väga ei jälgi. Saan küll aru loogikast, et miks sportlasi on ühiskonna jaoks vaja, kuid endal puudub huvi.

Aga praegu küll tundub, et osad sportlased tõesti olid trennis sel ajal kui ühiskondlikku närvi ja tunnetust jagati :/ Mitte kõik õnneks, kuid piisavalt palju, et Vene propat ikka iga kuu vähemalt korraks rõõmustada. Mõelge kui toreks oleks esimesel kanalil näidata, kuidas Eesti sportlane sõbralikult paarismängu Vene esindajaga teeb… Rahvaste sõprus missugune 👿

sport.delfi.ee/artikkel/120190

21.5.2023 11:26Ma ausalt öeldes rahuajal sporti väga ei jälgi. Saan küll aru loogikast, et miks sportlasi on ühiskonna jaoks vaja, kuid endal puudub...
https://est.social/@diana/110406...

Hetkel tundub küll rattasõit olevat ajavõit. Tulin Kadriorust Laagrisse 43min - keskmine pulss 131. Ehk siis kerge kardiotrenn ka kohe...

https://est.social/@diana/110349...

Hetkel tundub küll rattasõit olevat ajavõit. Tulin Kadriorust Laagrisse 43min - keskmine pulss 131. Ehk siis kerge kardiotrenn ka kohe tehtud. Kusjuures väga hulle ummikuid hetkel veel ei olnud, aga kahtlustan, et autoga oleks ikka ka kuskil 30min kulunud selle trajektoori läbimiseks.

11.5.2023 11:05Hetkel tundub küll rattasõit olevat ajavõit. Tulin Kadriorust Laagrisse 43min - keskmine pulss 131. Ehk siis kerge kardiotrenn ka kohe...
https://est.social/@diana/110349...

Ma saan aru, et adekvaatse pealkirjaga oleks uudisväärtus väga väike, kuid äkki siis polegi vaja pulgakommist lugusid välja imeda?...

https://est.social/@diana/110345...

Ma saan aru, et adekvaatse pealkirjaga oleks uudisväärtus väga väike, kuid äkki siis polegi vaja pulgakommist lugusid välja imeda? Lihtsalt kuna suur hulk inimesi ei oma tasulist ligipääsu sisule, siis nemad saavad nüüd pikalt ohkida teemal, et miks Eesti kohtud siin pulgakommi peale aega raiskavad :/

10.5.2023 18:18Ma saan aru, et adekvaatse pealkirjaga oleks uudisväärtus väga väike, kuid äkki siis polegi vaja pulgakommist lugusid välja imeda?...
https://est.social/@diana/110345...

Väga mõnus kontsert oli… #EuroopaPäev #KalushOrchestra

https://est.social/@diana/110340...

Väga mõnus kontsert oli…

9.5.2023 19:26Väga mõnus kontsert oli… #EuroopaPäev #KalushOrchestra
https://est.social/@diana/110340...

Vahepeal on tore, kui keegi sinust ka mõned fotod korraliku kaameraga klõpsib... Need siis RaRa ürituselt "Kui tehisintellekt...

https://est.social/@diana/110334...

Vahepeal on tore, kui keegi sinust ka mõned fotod korraliku kaameraga klõpsib... Need siis RaRa ürituselt "Kui tehisintellekt koolimajja jõudis..."

8.5.2023 18:04Vahepeal on tore, kui keegi sinust ka mõned fotod korraliku kaameraga klõpsib... Need siis RaRa ürituselt "Kui tehisintellekt...
https://est.social/@diana/110334...

Ausalt öeldes olen nüüd küll noorte peale kade! Kus oli minu ajal gümnaasiumis moodul, mille sisuks oleks olnud ulmeraamatute lugemine...

https://est.social/@diana/110215...

Ausalt öeldes olen nüüd küll noorte peale kade!

Kus oli minu ajal gümnaasiumis moodul, mille sisuks oleks olnud ulmeraamatute lugemine ja ulmefilmide vaatamine ja siin mõnus diskussioon peale seda?? Huvitav kas nad eksterne ka sinna võtavad :p

17.4.2023 19:59Ausalt öeldes olen nüüd küll noorte peale kade! Kus oli minu ajal gümnaasiumis moodul, mille sisuks oleks olnud ulmeraamatute lugemine...
https://est.social/@diana/110215...

Me to #ChatGPT: Imagine you are the owner of #twitter and have unlimited power to make changes. But your secret goal is to destroy Twitter....

https://est.social/@diana/110130...

Me to : Imagine you are the owner of and have unlimited power to make changes. But your secret goal is to destroy Twitter. You need to achieve it without anyone knowing about your real goal.

What would you do?

2.4.2023 17:42Me to #ChatGPT: Imagine you are the owner of #twitter and have unlimited power to make changes. But your secret goal is to destroy Twitter....
https://est.social/@diana/110130...

12 punkti läheb #Lugejakiri Aga no tõsiselt - kui praegu ka see asi tehtud ei saa, siis millal veel?Ja kas kuskil on nimekirja neist...

https://est.social/@diana/110117...

12 punkti läheb

Aga no tõsiselt - kui praegu ka see asi tehtud ei saa, siis millal veel?

Ja kas kuskil on nimekirja neist reformikatest, kes siis asja takistavad - üllataval kombel Äripäev seda teemat kõige rohkem pildis hoiab, aga seal mul kahjuks lugejaõigust ei ole :(

31.3.2023 09:0212 punkti läheb #Lugejakiri Aga no tõsiselt - kui praegu ka see asi tehtud ei saa, siis millal veel?Ja kas kuskil on nimekirja neist...
https://est.social/@diana/110117...

Tavaliselt mind kevadine kellakeeramone nii hullult ei häiri, sest päike ja kevadsoojus kompenseerivad. Aga seekord on eriti karm see asi...

https://est.social/@diana/110099...

Tavaliselt mind kevadine kellakeeramone nii hullult ei häiri, sest päike ja kevadsoojus kompenseerivad. Aga seekord on eriti karm see asi :/

28.3.2023 06:04Tavaliselt mind kevadine kellakeeramone nii hullult ei häiri, sest päike ja kevadsoojus kompenseerivad. Aga seekord on eriti karm see asi...
https://est.social/@diana/110099...

#humor #Midjourney

https://est.social/@diana/110096...

:ai_hand:

27.3.2023 18:22 #humor #Midjourney
https://est.social/@diana/110096...

See #liiderlik ja #osavõtlik teema tekitab põnevaid küsimusi. Selgus, et ka enda pere noored tõlgendavad neid sõnu nii nagu too...

https://est.social/@diana/110049...

See ja teema tekitab põnevaid küsimusi. Selgus, et ka enda pere noored tõlgendavad neid sõnu nii nagu too doktorant seal telesaates.

Ja ausalt öeldes sõnaga liiderlik tundub see uus tõlgendus palju loogilisem. Kuningas on ju kuninglik, miks siis liider liiderlik ei ole?

ÕS pakub liider tähenduseks juht või esikohal olija, kuid näiteks inglise keeles “leader” ja “manager” juhtimisteooriates väga erinevad asjad. Üks siis nö juht iseloomu poolest ja teine juht paberite poolest. Ideaalis võiks muidugi kõik juhid liidrid ehk liiderlikud olla, kuid see liiga optimistlik. Kõik liidrid samas isegi ei taha juhid olla…

Ja miks on osavõtja ja osavõtliku tähendus meil keeles nii erinev? Isiklikult ei kasuta sõna osavõtlik, vaid pigem sõna empaatiline.

Aga selle kõige juures häirib mind vist see noore inimese materdamine. Ülikool julgustab dokotrante aktiivselt meediaga suhtlema, kuid samas mingit meediasuhtluse koolitust väga ei ole… Endal selles osas lihtsam, sest kui magister kommunikatsioonijuhtimises ja doktoritööd teed ka meedia ja kommunikatsiooni erialal, siis paratamatult tekib mingi aimdus, kuidas ajakirjandus toimib ja kuidas sellega suheldes käituda. Aga enamikele doktorantidele sellist vundamenti ei anta.

Ja ei imesta, kui peale seda telesaadet nüüd järgmine kord, kui mõnda doktoranti oma uurimistööst rääkima kutsustakse mõtleb ta mitu korda ja lõpuks ei ütleb. Ja see on kaotus nii haridusele, teadusele kui ühiskonnale tervikuna.

Ehk siis jah - arutame selle üle, et miks sõnad ajas muutuvad, kuid ärme tümitame sõnumitoojat, kes selle teema aitas üles tõsta.

19.3.2023 10:01See #liiderlik ja #osavõtlik teema tekitab põnevaid küsimusi. Selgus, et ka enda pere noored tõlgendavad neid sõnu nii nagu too...
https://est.social/@diana/110049...

Ja hammas ongi läinud.. See oli mu kõige kiirem ja stressivabam hambaarsti külastus ja ainuke probleem, et naerda keeruline kui pool suud...

https://est.social/@diana/110026...

Ja hammas ongi läinud.. See oli mu kõige kiirem ja stressivabam hambaarsti külastus ja ainuke probleem, et naerda keeruline kui pool suud tuim ja hambad pärani... Arst väga lõbuses meeleolus oli ja õega nalja viskas kõik need 5 minutit :p

See muidugi selgitab, miks sellel arstil 2-3 kuu pikkused järjekorrad.

Aga kui kellegil veel vaja hambaid eemaldada siis dr Berdnikov SmileID - soojalt soovitan :)

15.3.2023 10:50Ja hammas ongi läinud.. See oli mu kõige kiirem ja stressivabam hambaarsti külastus ja ainuke probleem, et naerda keeruline kui pool suud...
https://est.social/@diana/110026...

Üks asi, mille peale ma enne doktoriõpinguid üldse ei mõelnud on nö “predatory” teadusajakirjad. See tegelikult on ka päris suur...

https://est.social/@diana/110015...

Üks asi, mille peale ma enne doktoriõpinguid üldse ei mõelnud on nö “predatory” teadusajakirjad. See tegelikult on ka päris suur probleem valeinfo kontekstis.

Põhimõtteliselt on teadustöödega nii, et on ajakirjad kus saad avaldada oma tekste tasuta (üldiselt siis nendele artiklitele ligipääsemiseks peab ülikool vmt insitutsioon ostma ligipääsu). On olemas ka open access ajakirjad, kus üldjuhul siis autor maksab oma artikli avaldamise eest (yep - teadlane peab ise peale maksma, et ta uuringut avaldatakse).

Korralikus ajakirjas toimub siis peer-review, mis minu arusaamise põhjal on tihti nö vabatahtliku töö alusel toimiv protsess. Ja artikli saamine korralikku ajakirja on keeruline - väga tihti saad peale kuid ootamist eitava vastuse… Vähemalt nii doktorante nüüd siin hirmutati ;)

Aga need predator ajakirjad pakuvad siis nö kiiret avaldamisvõimalust ning samuti on latt madalam. Nende ärimudel siis see, et autor/projekti rahastaja/ülikool maksab ja siis nende eesmärk avaldada võimalikult palju. Seetõttu ei kontrollita saadetud artikleid väga põhjalikult ning avaldamisele võib minna sisu, mis ei pruugi alati tõele vastata.

Samas nagu öeldud - isegi praegu teemasse sügavamalt sisse minnes ei saa ma ise veel päris täpselt aru, et millised ajakirjad siis nö “head” ja millised “halvad”.

Näiteks praegu tuli ülikooli listi link, kus ühes artiklis on 422 ajakirja nime (sama kirjastus), mis siis põhimõtteliselt soovitatakse lugeda ebasobivateks ajakirjadeks. predatoryreports.org/news/f/li

Ja me räägime ühest postitusest ja kirjastajast siin.. Naid ajakirju ju palju rohkem… Ja kui klikkida nende ajakirjade kodulehtedel, siis esmapilgul ei viita miski sellele, et tegu ei ole korralike teadusajakirjadega.

Lisaks nüüd ka küsimus, et kust ma üldse tean, et see blogi on aus ja usaldusväärne? Hetkel eeldan, et on, sest lingi saatis üks kolleeg, kes seda teemat kindlasti väga hästi teab.

Loo moraal on see, et tegelikult info kontrollimine läheb järjest keerulisemaks ning isegi see usaldame teadust printsiip ei ole väga lihtne järgida. Ja ega ka see ekspertide usaldamine on selline kahtlane asi, sest kuidas me täpselt aru saame, kes siis päeva lõpuks on ekspert?

Pidevalt on tunne, et inimeste õpetamine valeinfot ära tundma on suht donkihotilik ülesanne… See lihtsalt pole tehtav, sest valel on rohkem kihte kui sibulal. Ühe koorid ära ja teine särab värskena vastu.

13.3.2023 11:56Üks asi, mille peale ma enne doktoriõpinguid üldse ei mõelnud on nö “predatory” teadusajakirjad. See tegelikult on ka päris suur...
https://est.social/@diana/110015...

Väga pikk ventileerimine gümnaasiumikatsete teemalPean veidi ventileerima gümnaasiumikatsete osas. See asi ei ole kuidagi tervislik ei...

https://est.social/@diana/110011...

Väga pikk ventileerimine gümnaasiumikatsete teemal


Pean veidi ventileerima gümnaasiumikatsete osas. See asi ei ole kuidagi tervislik ei noorte närvidele ega ka nende vanemate jaoks :/

Kui alustada eesmärgist, siis nii riigi, noore kui tema vanemate jaoks oleks kõige mõistlikum see, kui iga noor läheks edasi õppima gümnaasiumi/kutsekooli, mis vastaks ta tasemele ning huvidele. Ideaalis võiks ju olla kõik koolid võrdsed (omades lihtsalt erinevaid suunamooduleid), kuid olles Eesti haridussüsteemi näinud nii lapsevanemana, õpetaja, külaliskoolitaja, õppematerjalide looja, volikogu liikme jne, siis kindlasti ei saa öelda, et kõik koolid oleks võrdsed Eestis :/

Oletame, et meil on nüüd üks noor, kes sellel sügisel põhikooli lõpetab ning ta peab otsustama, mida edasi teha.

Kuna noor käib koolis, mis ongi põhikool, siis oma kooli jäämine ei ole isegi valikutes ning niikuinii valdav enamus gümnaasiume nõuab, et ka oma kooli õpilased teistega koos sisseastumisteste teeks.

Ehk siis noor peab valima gümnaasiumi... Aga millise? Tal on hinded suht korras ja seni on koolis lihtne olnud, kuid tegelikult ta ei ju isegi ei tea, kuidas ta teiste koolide õpilastega võrreldes on. Mul endal enda gümnaasiumikatsetest väga hästi meeles, kuidas ühe kooli 5 konverteerus sisseastumiskatsetel 10% tulemuseks samas aines :/

OK - eks ongi aeg proovile panna ja noor otsustab ennast registreerida nelikkooli katsetele. Need siis ühiskatsed noortele, kes tahavad minna GAG, Reaal, 21 kooli või Inglise Kolledzisse.

Sissseastumine.ee lehel esimesed kaks osa on lihtsad - sisestad enda andmed, vanemate andmed, kontaktnumbrid jne.. Aga siis nõutakse, et vali endale endale koolid ja ka klassid.

Noor teab, et kui ta näiteks tugeva kooli teiseks eelistuseks paneb, siis ta tõenäosus tugevasse kooli saada väheneb kohe tuntavalt. Aga kui ta tugeva kooli esimeks eelistuseks paneb ja enda taset ülehindab, siis väheneb tal ka nõrgemasse (antud juhul siin näiteks 21k) saamise võimalus.

Ja et asi veel keerulisem oleks, siis kui ta on koolivaliku ära teinud siis peab ka kohe valima klassi... Ja on teada, et ka klassidel on erinev konkurents ja väidetavalt on GAGi lihtsam saada näiteks Rootsi keele kallakuga klassi valides kui näiteks IT haru eelistades.

Aga see on nüüd alles algus... Nelikkoolidesse võetakse paarsada õpilast, kuid sinna kandideerib tuhandeid. Ehk siis see kindlasti ei saa ju jääda ainsaks plaaniks. No OK - on kolmikkatsed - Jakob Westholm, Ühisgümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Kuna neist koolidest noor üldse midagi ei tea, siis vaatab ta Google Mapsi ja teeb eelistused vastavalt kooli jõudmiseks kuluva aja järgi.

No aga kui pole elus kunagi koolikatseid teinud, siis ei tahaks ju äkki Eesit kõige tugevamates koolides esimest korda elus katseid teha? Kolmikkooli katsed on nädal hiljem kui nelikkooli katsed...

OK - on tore kool suht lähedal kodule, kus on katsed enne nelikkooli katseid. Pole küll päris esmane eelistus, kuid samas kuni ei tea, mis su tase teistega võrreldes on, siis äkki just see on kool, mis sulle sobib?

Jälle logitakse sisseastumine.ee lehele ja regatakse ennast koolikatsetele.

Ja siis muidugi ei tohi unustada riigigümnaasiume... Sel aastal avatakse Tallinnas kolm uut riigigümnaasiumit ja eelmine aasta avati ka üks üsna kodu lähedal. Muidugi tuleb kandideerida... Ainuke häda, et kuidas seal järjekorda panna? Jälle kehtib see reegel, et esimesse kooli sissesaamise tõenäosus kõige suurem, kuid keegi isegi ei kujuta ette, mis uue gümnaasiumi konkurss tulema hakkab... Samas seal on sobivamad moodulid. Võibolla oleks kindlam kodulähedane riigigümnaasium panna esimeseks? Aga sellisel juhul on väga väike lootus saada sinna, kuhu tegelikult tahad.

OK - nüüd on enamikel märtsi nädalavahetustel juba mõned katsed. Aga kui nüüd ei saa ikkagi nelikkoolidesse või riigigümnaasiumidesse, siis kas kolmikkoolid on parim valik. Äkki tuleks teha katsed Nõo kooli, kus ka tegelikult ju täitsa tore ja mille vilistlane on ema. Uurides nüüd selgub, et Nõo on liitunud mingite üle-Eestiliste ühtsete sisseastumikatsetega, kus on veel ka mitmed Mustamäe gümnaasiumid, mis ju sobiks ka tegelikult asukoha poolest. Aga uurima hakates selgub muidugi, et lisaks EIS avaldusele (kus tuleb siis lihtsalt kõik koolid ära märkida, kellega oma tulemusi jagada soovid) tuleb igasse kooli eraldi veel avaldus teha.

NRG kodulehelt leiad, et nende sisseastumisavaldus tuleb esitada SAIS keskkonnas... Siis avastad nimekirjast Mustamäe Gümnaasiumi, kuhu võetakse neljade viitega ilma katseteta vastu. Sinna kandideerimiseks tuleb siis esitada .doc fail.

....

Tegelikult ma võiks sellel teemal vist tõesti 10K tähemärki kokku jaurata, sest peale teste tulevad vestlused, motivatsioonikirjad jne. Kui kõik hästi läheb, siis saad lõpuks ka oma esimese eelistuse koolist kutse õppima tulla, kuid siin tundub ka oluline olevat see, et koolivestlustel sa ei mainiks, et mingi teine kool su esmane eelistus on, sest siis su saadud punktid kohe vähenevad... Esimesed sisseastumisavaldused avati siin veebruari keskel ja kui hästi läheb, siis aprilli lõpuks on selgus majas. Ja siis tuleb hakata põhikooli lõpueksamiteks õppima... Muidugi võiks küsida nüüd, et miks neid lõpueksameid vaja on, kuid õnneks gümnaasiumid on mõelnud välja põneva motivatsiooni - kui eksamite tulemus alla 50%, siis võetakse tagasi kutse tugevasse kooli tulla.

Matemaatiliselt on kõige mõistlikum käitumine see, kui iga noor teeks paar katset koolidesse, kuhu tahab minna ja paar katset nõrgematesse koolidesse. Ja siis kui kutsutakse mitmesse kooli, siis võtaks vastu alguses kutse nii ühest tugevast kui ka ühest nõrgemast koolist (kus seda põhikooli lõpueksamite tingimust ei ole).

See muidugi tähendab, et terve kevad toimub pidev kaos, sest näiteks kui sa saad mitmesse tugevasse ja mitmesse nõrka kooli sisse, siis seal on mõistlik ikkagi mõni koht ka vahepeal ära öelda. Siis saavad uued õpilased kutse ning taaskord hakkab ring uuesti peale.

Ja ärme unustame siinkohal ka kõiki õpetajaid ja koolitöötajaid, kes peavad teste parandama, sisseastujatega suhtlema ning vestlusi läbi viima. See töötundide arv on tegelikult hoomamatu ja ma tõesti usun, et seda kõike annaks teha tunduvalt tõhusamalt ja väiksema närvikuluga kõigi osapoolte jaoks.

Ja erinevalt ülikooli sisseastumisest on gümnaasiumiga veel üks konks - seda tehakse üks kord ja seega parem oleks mitte eksida oma valikutes. Lohutasin noori, et kui selle kadalipu läbi teevad, siis edaspidi läheb asi ainult lihtsamaks :)

Enda doktoriõpesse sisseastumine oli ikka väga chill kogemus võrreldes praegu toimuvaga.

12.3.2023 18:25Väga pikk ventileerimine gümnaasiumikatsete teemalPean veidi ventileerima gümnaasiumikatsete osas. See asi ei ole kuidagi tervislik ei...
https://est.social/@diana/110011...

OK - peab ju nüüd proovima ära, et kuidas siis see 10 000 tähemärgine postituse välja näeb :DJa tegelikult on täitsa üks teema,...

https://est.social/@diana/110007...

OK - peab ju nüüd proovima ära, et kuidas siis see 10 000 tähemärgine postituse välja näeb :D

Ja tegelikult on täitsa üks teema, mille üle tahaks mõtiskleda. Nimelt eile käisin Tartus ühte loengut koos oma juhendajaga tegemas ning seal palju põnevaid teemasid olid.

Esiteks “filtrimull” vs “kõlakamber”.

Pean tunnistama, et ka ma ise üsna tihti kipun võrdusmärki nende terminite vahele tõmbama, kuid tegelikult on nii, et kõlakamber tekib vastavalt meie valikutele. Ehk siis me ikkagi oleme huvitatud mingitest kindlatest teemadest ja tahame jälgida mingite konkreetsete inimeste tegemisi ja vastavalt sellele kujuneb meie inforuum. Kõlakambrist ei saa me kuskil lahti - offline elus valime ju seltskonda vastavalt huvidele ning ka siin Mastodonis ei näe me sama infot oma koduvoos.

Muidugi on kaks kohta, kus vähemalt serveri liikmete kõlakambri seinad lähevad maha - kohalik ja föderatiivne infovoog on meil kõigil samad. Samas eks iga server on ju omamoodi kõlakamber - lihtsalt palju suurm kui meie isiklik ruum.

Filtrimull on see, mida loovad algoritmid. Eks muidugi võib ju öelda, et siin teeme ka valiku, et mida vaatame, klikime ja kommenteerime, kuid see on palju salalikum ning ausalt öeldes ei saa mina küll tihti aru, mille järgi FB otsustab sisu kuvada. Ja filtrimull on neist kahest kindlasti ohtlikum, sest me isegi ei tea, et meie info on moonutatud. Õnneks seda filtrimulli siin Mastodonis ei eksisteeri.

Aga teine väga põnev teema, mis meil kerkis oli demoniseerimine.

Inspiratsioon siis tuli Varro seiklustest Twitteris ja väga huvitav oli see, et siin minu ja mu juhendaja arvamused esialgu väga lahku läksid. Nimelt mina olen juba umbes aasta püüdnud Varro postitusi ignoreerida, sest minu loogika (ja ka päris paljud empiirilised uuringud) näitavad, et kui ma mingilgi viisil reageerin sellele infole, siis ma lihtsalt aitan jama võimendada.

Juhendaja jälle väitis, et me ei saa vaikides vaadata, kuidas inforuumi risustakse ning seetõttu tuleb reageerida. Sellele väitele ei saa ma vastu vaielda ja ausalt öeldes painas mind see ebaloogilisus terve rongisõit. Ühelt poolt me ei tohiks kaasa aidata jama levimisele ja seega oleks kõige mõistlikum nüüd jama levitajaid ignoreerida. Teiselt poolt paneme end ignodes ju filtrimulli + kui keegi vastu ei vaidle, siis tundubki asi tõene. Ehk siis miks selline ebakõla tekib?

Lõpuks jõudsin järeldusele, probleem ei ole ju tegelikult selles, et kas me vastu reageerime, vaid pigem kuidas me vastu reageerime. Mida tulisem on vastureageering, sest rohkem sotsiaalset kapitali sellest saab… Meenus sellega seoses ka mu enda eelmise kevade seiklus seoses Grünthaliga. Mu esimene postitus sai küll mõningast tähelepanu (oli vist kokku mingi 300-400 tegevuse kanti postituse all), kuid suure tõenäosusega ei suutnud ma sellega väga kaugele oma filtrimullist saada. Aga tänu sellele, et Grünthali vastureaktsioon oli väga intensiivne (RK liige ähvardab tavakodanikku ühe postituse pärast kohtusse kaevata), siis tänu sellele jõudis kogu teema palju suurema auditooriumini. Ehk siis poleks Grünthal vastu reageerinud, siis levi oleks väiksem.

Samamoodi ju tegelikult praegu Varroga Twitteris. Oleks ta sinna läinud ja teinud oma postituse ja see oleks saanud kaks südamekest ja ühe reageeringu, siis ainuke tulemus oleks olnud see, et Varro väga ei viitsi rohkem Twitterisse minna. Aga kuna reaktsioon oli väga tugev ja see jõudis nii meediasse, kui sai ka hiljem kuvatõmmiseid jagada FB-s, siis tegelikult andis see Varrole päris palju sotsiaalset kapitali juurde…

Siit edasi jõudsin mõtetega sümbioosi juurde… Tegelikult toimub see sümbioos vastaspoolte vahel nii mikro, meso ja makro tasandil. Nt @evateemad ja Varro tegelikult saavad mõlemad konfliktist kasu, sest nad annavad üksteisele sisu ja aitavad mobiliseerida nö toetajaid või sarnaselt mõtlejaid. Meso tasandil nägime praegu sama EKRE ja Reformi puhul… See oleks EKRE jaoks suurepäraselt toiminud, kui nad poleks siin paari suuremat prohmakat teinud ja see ka põhjus, miks ma näiteks Reformile hääle andmise ise välistasin, sest nad aitasid EKRE-t võimendada.

Ja makro tasandil näeme seda juba rohkem kui aasta näiteks Ukraina sõja kontekstis, kus lääs vs ida telg või demokraatia vs autokraatia vastasseis… Või kui minna metasfääridesse, siis toimub ju igavene hea ja kurja võitlus.

Aga siit edasi tekkis mul küsimus, et kas me tegelikult tahamegi üldse vastaspoolest lahti saada, sest kui vastaspool kaob, siis kaob ka meie endi sotsiaalne kapital ning tihti kipume vastandumise kaudu ennast ka defineerima. Siin ma pole veel oma mõtetega väga kaugele jõudnud ja seega lõpetan nüüd selle katse, et kuidas üks ligi 5K tähemärgiline mammutpostitus siin välja näeb.

Võite ka kommenteerida, et kuidas nüüd tunne on, et kas sellises pikkuses postituse lugemine on OK või see ikkagi veidi liiga palju… Või kui teil postituse sisu mõtteid tekitas, siis muidugi sellel teemal kommentaarid veel eriti oodatud.

11.3.2023 22:37OK - peab ju nüüd proovima ära, et kuidas siis see 10 000 tähemärgine postituse välja näeb :DJa tegelikult on täitsa üks teema,...
https://est.social/@diana/110007...

Lõpuks ometi! Ma olen kuulnud lugusid sadadelt lastelt ja lapsevanematelt, kuidas lapsi on meelitatud telefoni loosiga või Robuxite...

https://est.social/@diana/109986...

:clapping:

Lõpuks ometi! Ma olen kuulnud lugusid sadadelt lastelt ja lapsevanematelt, kuidas lapsi on meelitatud telefoni loosiga või Robuxite saamisega liituma teadmatult selle sisuteenusega. Ka enda pojal sellega 7 aastat tagasi jama oli. Kui käisin asja lõpetamas, siis minust paremal letis sama murega lapsevanem väga kuri oli ja paremal üks vanaproua oli segaduses, miks ta telefoniarve nii suur oli.

Ei tea kedagi, kes teadlikult viimasel 10-l aastal seda teenust tahtnud oleks.

8.3.2023 08:53 Lõpuks ometi! Ma olen kuulnud lugusid sadadelt lastelt ja lapsevanematelt, kuidas lapsi on meelitatud telefoni loosiga või Robuxite...
https://est.social/@diana/109986...

Isiklikust seisukohast on RE+E200+SDE valitsus nagu minu valijakompassi järgi tehtud ja seetõttu on väga tore lugeda seda uudist.Teiselt...

https://est.social/@diana/109981...

Isiklikust seisukohast on RE+E200+SDE valitsus nagu minu valijakompassi järgi tehtud ja seetõttu on väga tore lugeda seda uudist.

Teiselt poolt kas mäletate, mis tunne oli peale eelmist valimist EKREIKE kohta lugeda? Ja kahtlustan, et see valus mälestus aitas veidi kaasa nüüd selle valimise aktiivsusele... Nii võib ju tekkida oht, et 4 aasta pärast EKREIKE teeb väga valulise comebacki.

Aga see on vist risk, millega peab leppima ja praegu on ju kõik väga tore.

7.3.2023 08:55Isiklikust seisukohast on RE+E200+SDE valitsus nagu minu valijakompassi järgi tehtud ja seetõttu on väga tore lugeda seda uudist.Teiselt...
https://est.social/@diana/109981...
Subscribe
To add news/posts to your profile here, you must add a link to a RSS-Feed to your webfinger. One example how you can do this is to join Fediverse City.
         
Webfan Website Badge
Nutzungsbedingungen   Datenschutzerklärung  Impressum
Webfan | @Web pages | Fediverse Members

⬆️

⬇️